Tänapäeva kriisid ja relvakonfliktid Kriisid on maailma saatnud selle loomisest peale. Kõige tuntumad on ehk looduskatastroofidele järgnenud sügavad kriisid. Üldlevinud maailmakäsitlus on eelkõige inimesekeskne. Paratamatult lähtutakse inimese kui liigi igapäevastest huvidest. Veel mõnikümmend aastat tagasi jagati loomad, linnud ja taimed kasulikeks ja kahjulikeks. Hinnangu aluseks oli nende kasulikkus-kahjulikkus inimese (majandus)tegevusele. Sama põhimõte laienes ka inimkonna erinevatele gruppidele. Paarsada aastat tagasi kütiti bušmaneid, hotentotte, USA indiaanlasi ja Austraalia aborigeene, kartmata mingit karistust. Veel sadakond aastat tagasi peeti Euroopas üht osa inimkonnast arenematuteks metslasteks (mägilased …). Teise maailmasõja eelses USA seadusandluses eristati väärtuslikku ja vähemväärtuslikku immigratsiooni. Sisserännul eelistati anglosakse, skandinaavlasi ja teisi põhjapoolse Euroopa päritoluga inimesi. Eestlasi sealhulgas. Ebasoovitava immigratsiooni hulka loeti lõunaeurooplasi, juute, araablasi jne. Valdavast osast Aasiast ja Aafrikast oli sisseränne üldse keelatud. Sedalaadi sorteerimine ei ole inimkonna ajaloos loomulikult mingi erand. Aastatuhandeid kehtinud seisuslik ühiskond või kastisüsteem tegi kõik need kitsendused endastmõistetavaks. Paraku tipnes see 20. sajandil kahe tööstuslikult arenenud repressiivsüsteemi õitsenguga Euroopas. Lõpuks pani end maksma Lääne demokraatia kui edukamalt toimiv ühiskondlik süsteem, mis toetub inimeste mõtte- ja tegevusvabadusele. Vabadus annab võimaluse vallanduda igaühe talendil ja oskustel, kui selleks on ühiskondlik nõudlus.
Ka tänapäeva maailmas on ilmne, et mitmed riigid on oma arengus liikumas kriisi suunas. Mõistagi oleks kõigile huvitav praegu algava uue uue ajastu iseloom. Paljud märgid näitavad, et tegemist on naftajärgse ajastuga energeetikas. Nafta on siin muidugi tinglik nimetus, sest asi puudutab kõiki fossiilseid kütuseid, mille odav kättesaadavus on viimased 100–150 aastat maailma majandust ülal hoidnud. Mõistagi ei piirdu selline pööre ainitiselt energeetikaga, vaid puudutab paljusid teisi eluvaldkondi.
Kriisid tekivad riikide või riikide gruppide, sageli ka riigisiseste jõudude, erinevate huvide vastandumisel. Põhjused võivad olla: majanduslikud, välispoliitilised, rahvuslikud, religioossed ja sisepoliitilised.
Relvakonfliktide ja sõdade tunnused on: Ulatus – eristatakse lokaalset ehk ühe riigi või selle piirialade lähistele jäävat, regionaalset ehk mitut lähialade naaberriiki haaravat ja globaalset leviala. Kasutatav relvastus – tavarelvastus, keemia-, tuuma-, või bioloogiline relvastus. Taktikalis-operatsiooniline iseloom – konventsionaalne- (õhu-, mere või maaoperatsioonid, väeliikide kombineeritud lahingutegevus) ja mittekonventsionaalne (sissitegevus, terrorism) sõjategevus. Kestus- lühiajalise relvakonflikti või välksõjana käsitletakse tinglikult mõnest päevast kuuni kestvat sõjategevust; pikaajaliseks nimetatakse relvakonflikti, mis vältab mitu kuud või aastat.
Taktika Terroristlikud rühmitused– organiseeritud kuritegevus. Oma tegevuses kasutavad sõltuvalt oma eesmärgist konspiratiivset ja ootamatut tegevust, mis on suunatud tsiviilelanikkonna, konkreetse isiku, isikute grupi või riigi elutähtsate objektide vastu. Sissitegevus– keskendub kiirele varjatud liikumisele ja ootamatute löökide andmisele vaenlase vähemkindlustatud tagalaaladel. Siss ehk partisan on vastase võimu ja kontrolli all oleval maa-alal vastupanu osutav relvastatud võitleja, kes ei kuulu regulaarväe koosseisu. Regulaarväed – püüavad säilitada selgepiiriliselt rindejoont ja initsiatiivi oma kaitse või pealetungi peasuundadel. Sõltuvalt tingimuste muutumisest konflikti käigus kohandab edukas pool ennast kiiresti muutuvate oludega, püüdes hoida maksimaalset vastast üllatavat initsiatiivi.
Tänapäeval peetakse kõige suuremaks ohuallikaks terrorismi, kuna 1. Terrorism ohustab ÜRO põhikirja olemuslikke väärtusi: inimõiguste austamist, õigusriiki, tsiviilisikut kaitsvaid sõjapidamisreegleid, rahvaste ja inimeste vahelist sallivust ning konfliktide rahumeelset lahendamist.
2. Terrorism tekib ja elab meeleheite, alanduse, vaesuse, poliitilise rõhumise, ekstremismi ja inimõiguste kuritarvitamise keskkonnas, aga ka piirkondlikes konfliktides ja okupatsioonides ning selle teeb võimalikuks riikide suutmatus rakendada seadusi ja hoida korda. Sellest tulenevalt on koondatud koalitsioonijõud kriisipiirkondadesse eesmärgil piirata terrorismi, takistades terrorismi levikut ülemaailmseks ehk globaalseks.
Ülesanne nr 2. Vasta küsimustele
1. Missugused on praegu maailmas aktiivsemad relvakonfliktid? 2. Nimeta konfliktide ja sõdade tekkeallikaid. 3. Arutle, kas sõjad ja konfliktid kaovad tulevikus. Põhjenda oma arvamust. 4. Miks ei saa relvakonfliktid ega sõjad puhkeda täiesti ootamatult 5. Arutle, mille poolest erineb tänapäevane julgeolekukäsitus varasematest käsitlustest.