Kaitseväe struktuur ja ülesanded
Kaitsevägi on vabariigi valitsuse alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus, mis asub kaitseministeeriumi valitsemisalas. Kaitseväge ja Kaitseliitu juhib kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja.
Eesti riigikaitse on üles ehitatud totaalkaitse printsiibil ja riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, ema maa-ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Riigikaitse juhtimisstruktuur tagab kaitseväe valmisoleku rahuajal ja kriisiolukordades. Sõjalise kaitse teostajad on kaitsevägi ja Kaitseliit. Sõjalise riigikaitsega tegelevad riigikaitse asutused on Kaitsevägi ning Kaitseliit. Kaitsevägi on üles ehitatud reservarmee põhimõttel, mis on pidevas valmisolekus riigi sõjaliseks kaitseks. Vabatahtlikkuse alusel tegutsev Kaitseliit oma organisatsioonidega toetab samuti Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda.
Riigi kaitsejõudude põhiosa moodustavad reservis olevad üksused. Kaitseväe teenistus jaguneb tegevteenistuseks ja reservteenistuseks. Reservväe moodustavad kõik kodanikud. Reservarmee on väheste inim- ja majanduslike ressurssidega riigile ainuvõimalik riigikaitsevorm, kuna rahuajal ei pea riik üleval suurearvulist kaitseväge, aga kriisiolukorras mobiliseerib kõik kodanikud kodumaa kaitsele (www.riik.ee).
Kaitsevägi jaguneb väeliikideks (maa-, õhu- ja merevägi), millele lisanduvad neli kaitseringkonda (põhja, kirde, lääne ja lõuna) koos staapidega ning keskalluvusega üksused. Lisaks allub kaitseväe juhatajale ka vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon Kaitseliit. Eesti kaitseväele püstitatud ülesanded jagunevad rahuaegseteks ülesanneteks ja kriisi- või sõjaaegseteks ülesanneteks.
Kaitseväe peamine ülesanne on tagada valmisolek riigi kaitsmiseks sõjalise tegevusega. Kaitsevägi planeerib ja teostab operatsioone kõigi väeliikide üksusi kaasates.
Kaitseväe ülesandeks rahuajal on õhuruumi ja territoriaalvete järelevalve ja kontroll, pideva kaitsevalmiduse tagamine, ajateenijate väljaõpetamine ja reservvägede ettevalmistamine, üksuste ettevalmistamine ja osalemine rahvusvahelistel operatsioonidel ning tsiviilvõimude abistamine loodusõnnetuste või inimtegevuse tõttu aset leidnud katastroofide tagajärgede likvideerimisel.
Kriisi korral või sõjaajal on kaitseväe ülesanded kontrolli tagamine riigi territooriumil, kaitsevõime rakendamine agressiooni ärahoidmiseks, selle ebaõnnestumisel riigi terviklikkuse ja suveräänsuse kaitsmine kõigi olemasolevate sõjaliste vahenditega, riigi õhuruumi kontroll ja strateegiliste objektide õhukaitse tagamine, merekommunikatsioonide
kontroll ning sadamate ja võimalike maabumistsoonide juurdepääsude kaitsmine.
Kaitseväe ülesehituse aluseks on reservarmee ja elukutselise kaitseväe kombinatsioon
Eesti kaitseväe operatiivstruktuuri moodustavad erineva valmidusastmega üksused, mis on komplekteeritud elukutselistest kaitseväelastest, reservväelastest ja Kaitseliidu liikmetest. Ajateenistuse läbinutest komplekteeritakse reservüksused, nende seast värvatakse ka tulevasi kaadrikaitseväelasi alalises valmiduses olevate üksuste koosseisu.
Kaitseväe operatiivstruktuuri põhijõud on rahuajal sõjaliselt väljaõpetatud reservis olevad üksused. Väheste ressurssidega riigi puhul on kirjeldatud lähenemisviisi eelis see, et rahuajal hoolitsevad reservväelased oma ülalpidamise eest tavaelus ise ja ainsaks riigipoolseks kulutusteks on väljaõpe.
Reservarmee on kergesti mobiliseeritav, sest reservis on juba koos töötama harjunud allüksused, mis koondatakse kiirelt suuremateks üksusteks. Reservarmee eelis on tema tihe ühendatus kodanikega.
Kollektiivne kaitsetegevus
Eesti eesmärk on olla NATO ja Euroopa Liidu aktiivne liige. Aktiivne osalus NATO ja Euroopa Liidu institutsioonide töös kooskõlas Eesti kaitsepoliitika põhimõtetega aitab kõige otstarbekamalt rakendada kollektiivse kaitse jõudusid ja kindlustada adekvaatse reageerimise sõjalise ohu tekkimisel. Põhja-Atlandi lepingu kohaselt on sõjaline rünnak ühe NATO liikmesriigi vastu rünnak NATO kui terviku vastu. Eesti rakendab NATO liikmesriigina meetmeid selliste rünnakute vältimiseks ja vajadusel tagasilöömiseks.
Sõjaline tegevus Eesti vastu suunatud rünnaku tõrjumiseks on sisult kollektiivse kaitse operatsioon. Eesti esmane iseseisev kaitsevõime moodustab sõjaliste võimete kogumi, mis toetab NATO kollektiivse kaitse mehhanismi käivitamist.
Kaitseväel on kolm väeliiki: maavägi, merevägi ja õhuvägi.
Maaväe ülesanded rahuajal on:
1. Korraldada väljaõpet ja tagada üksuste ettenähtud valmisolekutase
2. Kinnistada läbi väljaõppe kaitsetahet ja kaitsevalmidust
3. Osaleda õppustel ja operatsioonides koos NATO ja teiste partneritega
4. Abistada tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või katastroofide korral
Kriiside korral
1. Valmistuda üleminekuks sõjaaja juhtimisstruktuurile
2. Tõsta valmisolekutaset
3. Alustada kas osalise või täieliku mobilisatsiooni läbiviimist
4. Luua tingimused liitlaste saabumiseks
Sõjaajal
1. Kaitsta riigi territoriaalset terviklikkust vastavalt kaitseplaanile ja seaduslike võimude ettekirjutustele
2. Korraldada liitlaste saabumist ja teha nendega koostööd, sealhulgas hoida käigus olulised siseriiklikud
ühendusteed
Mereväe peamine eesmärk on Eesti territoriaalvete kaitse ja põhiülesanne miinitõrje. Mereväe laevastik koosneb miinilaevadest ja miinitõrjeoperatsioonide toetuseks kasutatavatest toetuslaevadest. Miinitõrjevõimekuse arendamiseks soetatakse lisaks olemasolevatele Saksa päritolu miinilaevadele aastatel 2007-2009 Suurbritanniast kolm modernset Sandown-klassi miinijahtijat: Admiral Cowan, Sakala ja Ugandi.
Mereväe laevade kodusadamaks on Tallinnas asuv Miinisadam. 2007.a avati Miinisadama renoveeritud kaid, mis rahuldavad hetkel kõigi Eesti mereväe laevade kaikohtade vajaduse. Samuti on Miinisadam võimeline vastu võtma NATO ja teiste liitlasriikide sõjalaevu ning tagama vajalikud sadamateenused.
Eesti õhuvägi kontrollib riigi õhuruumi ning tagab strateegiliste objektide õhukaitse. Õhuväe prioriteet on õhuseire ja vastuvõtva riigi toetuse osutamine, õhuvägi vastutab kõigi õhuoperatsioonide eest Eestis. Kaasaegne õhuseiresüsteem vimaldab koostööd integreeritud NATO õhukaitsesüsteemiga, samuti peab õhuvägi suutma osutada õhusõidukitele standardite kohast teenindust vastuvõtva riigi nõuetest lähtuvalt.
Kaitseliit on kaitsejõudude osa, Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid. Kaitseliidu ülesanne on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Kaitseliidul on üle Eesti 15 malevat ja nende tegevust
reguleerib 4 juhtmalevat (Alutaguse, Harju, Pärnumaa, Tartu).
Kaitseliidul on toetav eriorganisatsioon Naiskodukaitse, mis koondab isamaalisi ja teotahtelisi naisi. Naiskodukaitse liikmed läbivad baaskursuse ning spetsialiseeruvad niinimetatud toetavate struktuuride aladele, nagu näiteks side, toitlustamine, propaganda, meditsiin. Kaitseliidu noorteorganisatsioonid on Noored Kotkad ja Kodutütred, mis koondavad vastavalt noormehi ja neide. Noorkotkaste malevad ja Kodutütarde ringkonnad tegutsevad Eestimaa kõikides maakondades Kaitseliidu juures. Koondustel õpitakse tundma kodumaad, meie riigi ajalugu ja skautlikke oskusi.
Kaitseliitu kuulub 13 000 liiget. Koos Kaitseliidu eriorganisatsioonide Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidu peres tegev üle 21 000 vabatahtliku.
Küberkaitse
Kaitseliidu koosseisus tegutseb ka Küberkaitseliit, mille eesmärk on kaitsta Eesti kõrgtehnoloogilist eluviisi, kaitstes informatsiooni infrastruktuuri ning teostades seeläbi laiapõhjalise riigikaitse eesmärke. Küberkaitseliidu liikmeskonda kuuluvad küberkaitse seisukohalt olulistel positsioonidel olevad spetsialistid, IT oskustega patriootiliselt meelestatud inimesed, sealhulgas noored, kes on valmis andma oma panuse riigi küberkaitsesse ning küberkaitseks vajalike erialada spetsialistid.
Küberkaitseliidu eesmärgid on:
Ülesanne 6. Vasta alljärgnevatele küsimustele lähtuvalt kirjeldatud olukorrale:
Eesti Vabariigi põhiseaduslik kord on ohus. Ohuallikas on terrorism, terroristide poolt on kavandatud rünnak Eesti riigi ning kodanike vastu.
1. Palun kirjeldage riigipoolset tegevust antud olukorras.
2. Sõnastage ülesandeid, millega peab kokku puutuma kaitsevägi.
3. Millega peab arvestama Eesti riigi tavakodanik?
4. Kirjeldage Õhuväe, Maaväe, Mereväe ja Kaitseliidu rolli ja ülesandeid.
Küsimuste vastused prindi välja ja lisa õpimappi.
Eesti riigikaitse on üles ehitatud totaalkaitse printsiibil ja riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, ema maa-ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Riigikaitse juhtimisstruktuur tagab kaitseväe valmisoleku rahuajal ja kriisiolukordades. Sõjalise kaitse teostajad on kaitsevägi ja Kaitseliit. Sõjalise riigikaitsega tegelevad riigikaitse asutused on Kaitsevägi ning Kaitseliit. Kaitsevägi on üles ehitatud reservarmee põhimõttel, mis on pidevas valmisolekus riigi sõjaliseks kaitseks. Vabatahtlikkuse alusel tegutsev Kaitseliit oma organisatsioonidega toetab samuti Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda.
Riigi kaitsejõudude põhiosa moodustavad reservis olevad üksused. Kaitseväe teenistus jaguneb tegevteenistuseks ja reservteenistuseks. Reservväe moodustavad kõik kodanikud. Reservarmee on väheste inim- ja majanduslike ressurssidega riigile ainuvõimalik riigikaitsevorm, kuna rahuajal ei pea riik üleval suurearvulist kaitseväge, aga kriisiolukorras mobiliseerib kõik kodanikud kodumaa kaitsele (www.riik.ee).
Kaitsevägi jaguneb väeliikideks (maa-, õhu- ja merevägi), millele lisanduvad neli kaitseringkonda (põhja, kirde, lääne ja lõuna) koos staapidega ning keskalluvusega üksused. Lisaks allub kaitseväe juhatajale ka vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon Kaitseliit. Eesti kaitseväele püstitatud ülesanded jagunevad rahuaegseteks ülesanneteks ja kriisi- või sõjaaegseteks ülesanneteks.
Kaitseväe peamine ülesanne on tagada valmisolek riigi kaitsmiseks sõjalise tegevusega. Kaitsevägi planeerib ja teostab operatsioone kõigi väeliikide üksusi kaasates.
Kaitseväe ülesandeks rahuajal on õhuruumi ja territoriaalvete järelevalve ja kontroll, pideva kaitsevalmiduse tagamine, ajateenijate väljaõpetamine ja reservvägede ettevalmistamine, üksuste ettevalmistamine ja osalemine rahvusvahelistel operatsioonidel ning tsiviilvõimude abistamine loodusõnnetuste või inimtegevuse tõttu aset leidnud katastroofide tagajärgede likvideerimisel.
Kriisi korral või sõjaajal on kaitseväe ülesanded kontrolli tagamine riigi territooriumil, kaitsevõime rakendamine agressiooni ärahoidmiseks, selle ebaõnnestumisel riigi terviklikkuse ja suveräänsuse kaitsmine kõigi olemasolevate sõjaliste vahenditega, riigi õhuruumi kontroll ja strateegiliste objektide õhukaitse tagamine, merekommunikatsioonide
kontroll ning sadamate ja võimalike maabumistsoonide juurdepääsude kaitsmine.
Kaitseväe ülesehituse aluseks on reservarmee ja elukutselise kaitseväe kombinatsioon
Eesti kaitseväe operatiivstruktuuri moodustavad erineva valmidusastmega üksused, mis on komplekteeritud elukutselistest kaitseväelastest, reservväelastest ja Kaitseliidu liikmetest. Ajateenistuse läbinutest komplekteeritakse reservüksused, nende seast värvatakse ka tulevasi kaadrikaitseväelasi alalises valmiduses olevate üksuste koosseisu.
Kaitseväe operatiivstruktuuri põhijõud on rahuajal sõjaliselt väljaõpetatud reservis olevad üksused. Väheste ressurssidega riigi puhul on kirjeldatud lähenemisviisi eelis see, et rahuajal hoolitsevad reservväelased oma ülalpidamise eest tavaelus ise ja ainsaks riigipoolseks kulutusteks on väljaõpe.
Reservarmee on kergesti mobiliseeritav, sest reservis on juba koos töötama harjunud allüksused, mis koondatakse kiirelt suuremateks üksusteks. Reservarmee eelis on tema tihe ühendatus kodanikega.
Kollektiivne kaitsetegevus
Eesti eesmärk on olla NATO ja Euroopa Liidu aktiivne liige. Aktiivne osalus NATO ja Euroopa Liidu institutsioonide töös kooskõlas Eesti kaitsepoliitika põhimõtetega aitab kõige otstarbekamalt rakendada kollektiivse kaitse jõudusid ja kindlustada adekvaatse reageerimise sõjalise ohu tekkimisel. Põhja-Atlandi lepingu kohaselt on sõjaline rünnak ühe NATO liikmesriigi vastu rünnak NATO kui terviku vastu. Eesti rakendab NATO liikmesriigina meetmeid selliste rünnakute vältimiseks ja vajadusel tagasilöömiseks.
Sõjaline tegevus Eesti vastu suunatud rünnaku tõrjumiseks on sisult kollektiivse kaitse operatsioon. Eesti esmane iseseisev kaitsevõime moodustab sõjaliste võimete kogumi, mis toetab NATO kollektiivse kaitse mehhanismi käivitamist.
Kaitseväel on kolm väeliiki: maavägi, merevägi ja õhuvägi.
Maaväe ülesanded rahuajal on:
1. Korraldada väljaõpet ja tagada üksuste ettenähtud valmisolekutase
2. Kinnistada läbi väljaõppe kaitsetahet ja kaitsevalmidust
3. Osaleda õppustel ja operatsioonides koos NATO ja teiste partneritega
4. Abistada tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või katastroofide korral
Kriiside korral
1. Valmistuda üleminekuks sõjaaja juhtimisstruktuurile
2. Tõsta valmisolekutaset
3. Alustada kas osalise või täieliku mobilisatsiooni läbiviimist
4. Luua tingimused liitlaste saabumiseks
Sõjaajal
1. Kaitsta riigi territoriaalset terviklikkust vastavalt kaitseplaanile ja seaduslike võimude ettekirjutustele
2. Korraldada liitlaste saabumist ja teha nendega koostööd, sealhulgas hoida käigus olulised siseriiklikud
ühendusteed
Mereväe peamine eesmärk on Eesti territoriaalvete kaitse ja põhiülesanne miinitõrje. Mereväe laevastik koosneb miinilaevadest ja miinitõrjeoperatsioonide toetuseks kasutatavatest toetuslaevadest. Miinitõrjevõimekuse arendamiseks soetatakse lisaks olemasolevatele Saksa päritolu miinilaevadele aastatel 2007-2009 Suurbritanniast kolm modernset Sandown-klassi miinijahtijat: Admiral Cowan, Sakala ja Ugandi.
Mereväe laevade kodusadamaks on Tallinnas asuv Miinisadam. 2007.a avati Miinisadama renoveeritud kaid, mis rahuldavad hetkel kõigi Eesti mereväe laevade kaikohtade vajaduse. Samuti on Miinisadam võimeline vastu võtma NATO ja teiste liitlasriikide sõjalaevu ning tagama vajalikud sadamateenused.
Eesti õhuvägi kontrollib riigi õhuruumi ning tagab strateegiliste objektide õhukaitse. Õhuväe prioriteet on õhuseire ja vastuvõtva riigi toetuse osutamine, õhuvägi vastutab kõigi õhuoperatsioonide eest Eestis. Kaasaegne õhuseiresüsteem vimaldab koostööd integreeritud NATO õhukaitsesüsteemiga, samuti peab õhuvägi suutma osutada õhusõidukitele standardite kohast teenindust vastuvõtva riigi nõuetest lähtuvalt.
Kaitseliit on kaitsejõudude osa, Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid. Kaitseliidu ülesanne on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Kaitseliidul on üle Eesti 15 malevat ja nende tegevust
reguleerib 4 juhtmalevat (Alutaguse, Harju, Pärnumaa, Tartu).
Kaitseliidul on toetav eriorganisatsioon Naiskodukaitse, mis koondab isamaalisi ja teotahtelisi naisi. Naiskodukaitse liikmed läbivad baaskursuse ning spetsialiseeruvad niinimetatud toetavate struktuuride aladele, nagu näiteks side, toitlustamine, propaganda, meditsiin. Kaitseliidu noorteorganisatsioonid on Noored Kotkad ja Kodutütred, mis koondavad vastavalt noormehi ja neide. Noorkotkaste malevad ja Kodutütarde ringkonnad tegutsevad Eestimaa kõikides maakondades Kaitseliidu juures. Koondustel õpitakse tundma kodumaad, meie riigi ajalugu ja skautlikke oskusi.
Kaitseliitu kuulub 13 000 liiget. Koos Kaitseliidu eriorganisatsioonide Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidu peres tegev üle 21 000 vabatahtliku.
Küberkaitse
Kaitseliidu koosseisus tegutseb ka Küberkaitseliit, mille eesmärk on kaitsta Eesti kõrgtehnoloogilist eluviisi, kaitstes informatsiooni infrastruktuuri ning teostades seeläbi laiapõhjalise riigikaitse eesmärke. Küberkaitseliidu liikmeskonda kuuluvad küberkaitse seisukohalt olulistel positsioonidel olevad spetsialistid, IT oskustega patriootiliselt meelestatud inimesed, sealhulgas noored, kes on valmis andma oma panuse riigi küberkaitsesse ning küberkaitseks vajalike erialada spetsialistid.
Küberkaitseliidu eesmärgid on:
- vabatahtlike kõrgeltkvalifitseeritud IT spetsialistide koostöö arendamine;
- kriitilise informatsiooni infrastruktuuri küberturbe taseme tõstmine läbi teadlikkuse tõusu ja parimate praktikate levitamise;
- võrgustiku loomine, mis ühendab avaliku- ja erasektori kompetentsi kriisiolukorras ning organisatsiooni välja arendamine kriisi ajal tegutsemiseks;
- liikmete pidev koolitamine ja väljaõpe organisatsiooni raames;
- rahvusvahelistes küberturbe väljaõppe alastes koostöövõrgustikes osalemine.
Ülesanne 6. Vasta alljärgnevatele küsimustele lähtuvalt kirjeldatud olukorrale:
Eesti Vabariigi põhiseaduslik kord on ohus. Ohuallikas on terrorism, terroristide poolt on kavandatud rünnak Eesti riigi ning kodanike vastu.
1. Palun kirjeldage riigipoolset tegevust antud olukorras.
2. Sõnastage ülesandeid, millega peab kokku puutuma kaitsevägi.
3. Millega peab arvestama Eesti riigi tavakodanik?
4. Kirjeldage Õhuväe, Maaväe, Mereväe ja Kaitseliidu rolli ja ülesandeid.
Küsimuste vastused prindi välja ja lisa õpimappi.