Riigikaitse eesmärk ja üldine korraldus
Eesti riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, tema maa-ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus (Rahuaja riigikaitse seadus, 2002). Eesti sõjaline riigikaitse on osa terviklikust riigikaitsest ja tugineb kahel võrdselt olulisel sambal – esmase iseseisva kaitsevõime (totaalkaitse) arendamisel ning kollektiivkaitsel, mille nurgakiviks on Eesti
liikmelisus NATOs.
Totaalkaitse põhimõte
Totaalkaitseks nimetatakse riigistruktuuride, omavalitsuste, kaitsejõudude ning kogu rahva vaimse, füüsilise, majandusliku ning muu potentsiaali alalist valmidust kriiside lahendamiseks ning kooskõlastatud ja ühendatud tegevust ohu või kallaletungi ärahoidmisel ja tõrjumisel ning rahvuse ellu jäämisel.
NATO
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (North Atlantic Treaty Organisation (NATO) on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil 1949. aastal Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga.
Riigikaitse demokraatlik juhtimine
Vabariigi President on riigikaitse kõrgeim juht, kelle pädevuses on teha Riigikogule ettepanek kuulutada välja sõjaseisukord, mobilisatsioon ja demobilisatsioon ning erakorraline seisukord. Samuti Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni korral presidendi pädevuses on kuulutada välja sõjaseisukord ja mobilisatsioon, ootamata ära Riigikogu otsust.
Vabariigi Presidendi juures on nõuandvaks organiks Riigikaitse Nõukogu. Riigikaitse Nõukogu koosseisu kuuluvad Riigikogu esimees, peaminister, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, Riigikogu väliskomisjoni esimees, välisminister, kaitseminister, rahandusminister, siseminister, justiitsminister ning kaitseväe juhataja.
Vabariigi Valitsus otsustab oma pädevuse piires riigikaitsepoliitika küsimusi ja teostab täidesaatvat riigivõimu riigikaitse korraldamisel. Vabariigi Valitsuse juures tegutseb riigikaitse valdkonnas valitsuskomisjoni pädevusega julgeolekukomisjon. Julgeolekukomisjoni kuuluvad peaminister, justiitsminister, kaitseminister, rahandusminister, siseminister ja välisminister.
Kaitseküsimustes delegeeritakse ülesanded ministeeriumi, kes peab need ellu viima. Kaitseministeeriumi valitsemise alasse kuulub kaitsevägi, kellel on täita keskne roll sõjalises kaitses. Kaitseväge juhatab kaitseväe juhataja. Kaitseministeeriumi valitsemisalasse kuulub ka Kaitseliit.
Riigikaitses osalevad ka juriidilised ja füüsilised isikud, kellel on võimalik kohustusi panna vaid seadusega. Riigikaitsesse panustavad ka teised ministeeriumid ja institutsioonid (nt Eesti Pank, Päästeamet, omavalitsused jne).
Ülesanne 5. Tutvu iseseisvalt alljärgnevate dokumentidega ja täida tööleht
1.Eesti Vabariigi põhiseadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/127042011002
2.Julgeolekupoliitika alused - http://www.mod.gov.ee/files/kmin/nodes/9417_Julgeolekupoliitika_alused_2010.pdf
3. Sõjalise kaitse strateegiline kava - http://www.mod.gov.ee/files/kmin/nodes/10681_Riigikaitse_strateegia_2010.pdf
4. Rahuaja riigikaitse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/108072011055
5. Sõjaaja riigikaitse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/108072011072
Ülesanne 5.
Riigikaitselised ohud on need, mille puhul võib Riigikogu välja kuulutada kas
erakorralise seisukorra või eriolukorra.
Eesti põhiseaduslikku korda ähvardav oht on:
1. Eesti põhiseadusliku korra vägivaldne kukutamise katse;
2. terroristlik tegevus;
3. vägivallaga seotud kollektiivne surveaktsioon;
4. ulatuslik vägivallaga seotud isikugruppide vaheline konflikt;
5. Eesti Vabariigi mõne paikkonna vägivaldne isoleerimine.
Erakorraline seisukord
Põhiseaduslikku korda ähvardava ohu puhul võib Riigikogu Vabariigi Presidendi või Vabariigi Valitsuse ettepanekul välja kuulutada erakorralise seisukorra. Erakorraline seisukord kuulutatakse välja massiteabevahendites ning teates peab
sisalduma info selle kuulutamise põhjuse ja kestuse kohta. Lisaks võib erakorralise seisukorra ajal Vabariigi Valitsus Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks kehtestada erinevaid piiranguid, nagu näiteks keelata rahvakogunemised või kehtestada politseitunni. Kõikidest piirangutest antakse ka teada massiteabevahendites. Teade erakorralise seisukorra lõpetamisest avaldatakse massiteabevahendites ning sellega lõpetatakse ka piirangud.
Eriolukord
Loodusõnnetuse või katastroofi ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks võib Vabariigi Valitsus välja kuulutada eriolukorra. Eriolukord kuulutatakse välja juhul, kui ohu kõrvaldamine ja kannatanute abistamine ei ole võimalik
ulatuslikke abinõusid rakendamata. Eriolukord kuulutatakse välja massiteabevahendites ning teates peab sisalduma info eriolukorra väljakuulutamise põhjuse ja piirkonna kohta.
Lisaks võidakse kehtestada ajutised kohustused, näiteks piirang füüsiliste isikute õigusele vabalt liikuda eriolukorra piirkonnas või kohustus osaleda päästetöödel. Teade eriolukorra lõpetamisest avaldatakse samuti massiteabevahendites.