Kaitseväeteenistus Vastavalt Eesti Vabariigi Põhiseadusele on Eesti kodanikud kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras. Meessoost Eesti kodanik on kohustatud teenima kaitseväes ehk täitma kaitseväeteenistuskohustust. Kaitseväeteenistuse seadus sätestab riigikaitsest osavõtmise alused ja korra.
Kaitseväeteenistus jaguneb tegevteenistuseks ja reservteenistuseks. Tegevteenistuse liigid on ajateenistus, lepinguline teenistus ja reservväelaste osavõtt õppekogunemistest. Kaitseväekohustuslased jagunevad kutsealusteks, ajateenijateks ja reservväelasteks.
Kutsealune on jooksva aasta vältel 16-aastaseks saav kaitseväekohustuslane kuni ajateenistusse kutsumiseni või ajateenistusse kutsumisest vabastamiseni.
Kaitseväelased jagunevad tegevteenistuse liigi alusel: 1) ajateenijateks; 2) kaadrikaitseväelasteks; 3) õppekogunemisest osavõtvateks reservväelasteks.
Ajateenija on ajateenistuskohustuse täitmisele kutsutud kaitseväekohustuslane. Ajateenistuse kestel jagunevad ajateenijad sõjaväelise auastme järgi sõduriteks ja nooremallohvitserideks.
Kaadrikaitseväelane on sõdurilt, allohvitserilt või ohvitserilt nõutava hariduse, sõjaväelise väljaõppe ja sõjaväelise auastme saanud, vabatahtlikult lepingulisse tegevteenistusse astunud Eesti kodanik.
Reservväelane on kaitseväekohustuslane, kes oma tervise seisundi ja vanuse poolest on tunnistatud kaitseväeteenistuskõlblikuks ning arvatud kaitseväe reservi. Üldinfo kutsealusele
Meessoost Eesti kodanik on kohustatud teenima kaitseväes - täitma kaitseväeteenistuskohustust. Kaitseväeteenistuskohustuse täitmine jaguneb ajateenistuskohustuse ja reservteenistuskohustuse täitmiseks. Kutsealune on jooksva aasta vältel 16-aastaseks saav kaitseväekohustuslane kuni ajateenistusse kutsumiseni või ajateenistusse kutsumisest vabastamiseni. Kaitseressursside Amet võtab kutsealuse arvele kaitseväeteenistuskohustuse täitmiseks alates tema 17-aastaseks saamisest.